ESA title
ExoMarsi kulgur. Kaugemal vasakul on pinnaseuurimise platvorm, millega kulgur Marsile maandus ning sealt maha sõitis. Kujutis: ESA/ATG
Agency

Sõelale on jäänud kaks Marsi-kulguri maandumispaika

31/03/2017 656 views 0 likes
ESA / Space in Member States / Estonia

Kaks iidset maandumispaika Marsil, kus planeedi kauges minevikus esines külluslikult vett, on jäänud sõelale kui kaks lõppkandidaati, kuhu peaks 2020. aastal maanduma ExoMarsi kulgur ja pinnase uurimise teadusplatvorm. Nendeks maandumispaikadeks on Qxia Planum ja Mawrth Vallis. 

Olulisim tehniline tingimus on see, et maandusmispaik peab asuma võimalikult madalal, et atmosfäär oleks piisavalt ulatuslik, aitamaks aeglustada langevarjude abil langevat maandumismoodulit.

Samuti ei tohi 120 x 19 km maandumisellips sisaldada objekte, mis võiksid ohustada maandumist, samuti pinnaseuurimise platvormi rampide liigutamist, et Marsi-kulgur võiks maha sõita, samuti kulguri ringisõitmist. See tähendab regiooni põhjalikku uurimist, veendumaks, et seal ei oleks järske nõlvu, lahtist pinnast ning suuri kaljusid.  

Oxia Planum valiti välja detailsemaks uurimiseks 2015. aastal. Kuigi piirkond ei ole veel lõplikult läbi uuritud, on senine järeldus, et regioon võib sobida hulgaliste piirangutega. Lisaks tuli valida uurimiseks üks piirkond Aram Dorsumist ja Mawrth Vallisest. 

Kahepäevase kohtumise järel, kus osalesid Marsi teaduseksperdid ning kosmosetööstuse ja Exomarsi missiooni esindajad, ning kus vaagiti teaduslikult kolme maandumispaiga eeliseid ja puudusi vastavalt esialgsetele andmetele inseneritööst tulenevatest piirangutest, jõuti järeldusele, et Mawrth Vallis on teine piirkond, mida hakatakse detailsemalt uurima.

Lõplik otsus, kuhu ExoMars 2020. aastal maandub, tehakse umbes aasta enne starti. 

Mawrth Vallis on üks kõige olulisemaid kanaleid Marsil. Mawrth Vallis asub selle foto keskosas, kus on üles võetud 330 000 ruutkilomeetri suurune ala, mis orgu ümbritseb. Foto: ESA/DLR/FU Berlin
Mawrth Vallis on üks kõige olulisemaid kanaleid Marsil. Mawrth Vallis asub selle foto keskosas, kus on üles võetud 330 000 ruutkilomeetri suurune ala, mis orgu ümbritseb. Foto: ESA/DLR/FU Berlin

Kõik piirkonnad asuvad Marsi ekvaatorist põhja pool, regioonis, kus on palju kanaleid, mis kulgevad lõunapoolsetest mägismaadest põhjapoolsete madalikeni. Need paigad sisaldavad rikkalikku geoloogilise ajaloo andmestikku planeedi veestikust miljardeid aastaid tagasi, olles ühtlasi peamised sihtmärgid ExoMarsi sarnastele missioonidele, mis otsivad Marsil kunagise elu märke. 

Oxia Planum asub piirkonnas, kus paljud kanalid lõppesid hiiglaslikul tasandikul ja seal paljanduvad savikatte mineraalide kihid, mis on tekkinud niisketes tingimustes umbes 3,9 miljardit aastat tagasi. 

Orbiidilt läbi viidud vaatlused näitavad, et Oxia Planumi mineraalid on esinevad laialdaselt planeedi selles regioonis, ja see aitab mõista tingimusi, mis valitsesid Marsil globaalselt tol perioodil. 

Mawrth Vallis on suur väljavoolukanal mõnisada kilomeetrit Oxia Planumist eemal. Välja pakutud maandumispiirkond jääb kanalist veidi lõuna poole. Kogu regioonis on näha selgelt kihistunud savikaid settekivimeid ja mineraalide mitmekesisust, mis lubab oletada vee pidevat olemasolu mitmesaja miljoni aasta jooksul, võib-olla sealhulgas ka lokaliseeritud tiikidega.

Mawrth Vallis pakub sissevaadet Marsi ajaloo pikaajalisele perioodile, mis võib uurida selle planeedi varajast evolutsiooni.