Eesti arendab ainulaadset instrumenti Prodexi Komeedipüüduri missiooni jaoks
ESA programm Prodex on võimaldanud Eesti teadlastel ja tööstusel liituda rahvusvahelise missiooniga, et tabada ja uurida esimest korda Päikesesüsteemi sisenevat komeeti.
Prodex (teaduslike katsete arendamise programm) on ESA programm, mis pakub osalevate liikmesriikide uurimisinstituutidele ja tööstusele võimalust osaleda ESA missioonide tarbeks teaduslike instrumentide kavandamises ja ehitamises. Missioon võib olla ka liikmesriigi riiklik missioon või missioon, mida juhivad ESA-ga koostöölepingud sõlminud rahvusvahelised partnerid.
Prodexi kaudu on uurimisinstituutidel ja tööstusel juurdepääs Prodexi büroo ja ESA tehniliste ekspertide eriteadmistele teaduslike instrumentide alal, et arendada kavandatud kosmoseriistvara ja instrumentide võimekust. Programm aitab osalevatel liikmesriikidel oma riiklikku teaduspädevust suurendada ning edendada tööstuslikku tipptaset ja konkurentsivõimet.
Prodexi programmi viib ellu tulevaste teadusmissioonide osakond (Science Future Missions Department), mida juhib Frédéric Safa ESA teadusdirektori Carole Mundelli alluvuses.
„ESA Prodexi bürool on hea meel toetada Eesti kosmoseasutuste eesmärke, et tugevdada Eesti akadeemilist ja tööstuslikku osalemist ESA kosmoseinstrumentide arendamises,“ ütles ESA Prodexi büroo juhataja Michel Lazerges.
Komeedipüüduri missioon, mis saadetakse Päikese-Maa Lagrange’i punkti L2 aastal 2029, on ESA ja Jaapani Kosmoseagentuuri (JAXA) koostöö tulemus. See on esimene missioon, mis möödub puutumatust komeedist.
Missioon koosneb peamisest kosmoselaevast ja kahest väiksemast sondist (B1 ja B2), mis lennutatakse L2-le ühe üksusena. Komeedipüüdur jääb sinna ootele, olles valmis edasi liikuma, kui sobiv komeet on tuvastatud. Need kolm kosmosesondi eralduvad seejärel üks või kaks päeva enne komeedi tabamist, et teha samaaegseid vaatlusi mitmest erinevast punktist ümber objekti mitme anduriga, luues komeedist ja seda ümbritsevast sabast kolmemõõtmelise kaardi. See paljastab, kuidas komeedid Päikesesüsteemi äärealadelt sissepoole rännates arenevad.
Komeedipüüduri missioon viiakse ellu ESA teadusdirektoraadi tulevaste missioonide osakonnas.
„Tartu Ülikooli ja CrystalSpace’i välja töötatud komeetide optiline periskoopkaamera (OPIC – Optical Periscopic Imager for Comets) võimaldab sondiga B2 pildistada komeedituuma ning seda ümbritsevat gaasi- ja tolmukeskkonda, mis on missioonis olulise tähtsusega,“ ütles ESA Komeedipüüduri missiooni projektijuht Nicola Rando.
Tartu Ülikool Eestis tegi OPIC esialgse arenduse, mida rahastasid ESA (Eesti Teadusagentuur) ja Tartu Ülikool. See kaamerasüsteem koosneb integraallülitustega optilisest andurist, objektiivikomplektist, sisemise tõkestiga periskoobist ja kahest trükkplaadist.
2023. aastal otsustas Eesti Kosmosebüroo toetada OPIC järgmisi arendusetappe, andes Eesti panuse Prodexi programmi. Tartu Ülikool oli esimene Eesti asutus, mis sõlmis ESA-ga lepingu pealkirjaga „Prodexi eksperimendi kokkulepe” OPIC arenduse etappide B2/C lõpetamiseks ja OPIC-ga seotud teaduslike katsumustega tegelemiseks.
Esimene Prodexi tööstusleping Eestis
Prodex ja ESA hankeosakond kuulutasid välja konkursi, et valida Eesti tööstur OPIC tootmiseks. Pärast ESA hankemenetluse lõppemist sõlmiti CrystalSpace’iga esimene ESA (Prodexi) tööstusleping Eestis.
CrystalSpace on Eesti kosmosetehnoloogia ettevõte, mis asutati 2013. aastal. Ettevõte on spetsialiseerunud kosmose kaamerasüsteemide projekteerimisele ja tootmisele. CrystalSpace’i kaamerad on Maa orbiidil ning liiguvad ka Kuule ja kaugemale.
CrystalSpace’i tegevjuht Pätris Halapuu sõnas: „Võimalus tegeleda OPIC instrumendi tootmise, monteerimise ja integreerimisega (MAI) on verstapost CrystalSpace’ile ja Eesti kosmosetehnoloogiale üleüldiselt. See on esimene ESA teadusinstrumendi MAI-tegevus Eestis, mis tähendab, et CrystalSpace’i rasket tööd ja pühendumust pakkuda parima kvaliteediga kosmose kaamerasüsteeme on tunnustatud kõrgeimal tasemel. See võimalus on ettevõttele suurepärane hüppelaud, mis võimaldab meil avalikult näidata oma oskusi kooskõlas ESA ja ECSS-i standarditega.”
CrystalSpace’i tehnoloogiajuht Jaan Viru lisas: „CrystalSpace on ESA Eesti äriinkubaatori vilistlane ja on teinud ESA-ga koostööd ka Eesti tööstusinitsiatiivi kava raames. Mõlemad tegevused on ettevõttel aidanud OPIC projekti jaoks valmistuda, andes hea arusaama sellest, kuidas Euroopa Kosmoseagentuuriga asju ajada. ESA-ga töötamine on suurepärane viis teha koostööd ekspertidega, kes positiivsel viisil nii toetavad kui ka pingutavad suure eesmärgi nimel.”
CrystalSpace arendab nüüd OPIC-d tihedas koostöös Tartu Ülikooliga ning ESA Prodexi ja Komeedipüüduri tehniliste ametnike ja inseneridega.
„CrystalSpace’i kaasamisega on OPIC konsortsium lõpuks valmis ja meie töö instrumendi lennumudeli kallal saab alata. See projekt võimaldab meil tugevdada ka Eesti kosmosevaldkonda, mis võimaldaks tulevikus intensiivsemalt kosmosetegevuses osaleda,“ kommenteeris OPIC instrumendi juhtteadlane Mihkel Pajusalu Tartu Ülikoolist.
„Eesti on uhke, et annab teaduse ja tehnoloogiaga panuse ESA Komeedipüüduri missiooni, mida toetatakse ESA programmi Prodex kaudu. Prodex on osutunud suurepäraseks mehhanismiks, mille abil Eesti saab toetada oma planeeritud kosmosestrateegiat ja edendada enda kosmosetööstust,“ märkis ESA Eesti delegatsiooni juht Paul Liias.
