ExoMars jõudis õnnelikult kosmosesse, nüüd kihutab see otsejoones Marsile
14. märtsi õhtul kell 23.29 Eesti aja järgi kinni püütud signaal ExoMarsi kosmosesondilt kinnitab, et start oli edukas, kosmosesond eraldus edukalt kanderaketi Proton-M viimasest astmest, pakkis lahti päikesepatareid ning kihutab nüüd otsejoones Marsi suunas.
Euroopa Kosmoseagentuuri ja Venemaa riikliku kosmoseagentuuri Roscosmos ühine missioon ExoMars startis 14. märtsil kell 11.31 Eesti aja järgi Kasahstanist Baikonuri kosmodroomilt ning see peaks peaks Punasele planeedile jõudma 7 kuu pärast.
ExoMars koosneb kahest osast - Marsi atmosfääri analüsaatorist Trace Gas Orbiter ja maandumismoodulist Schiaparelli. Missiooni eesmärgiks ongi uurida senisest põhjalikult nii Marsi atmosfääri ja planeedil valitsevat ilma kui ka pinnase koostist. Ning ühtlasi otsida Marsilt võimalikke elu märke.
Alanud missioon on mitmes mõttes ajalooline, sest tegemist on Euroopa Kosmoseagentuuri (ESA) ja Venemaa kosmoseagentuuri Roscosmos ühise ettevõtmisega. Stardihetkel Baikonuris viibinud ESA juht Jan Wörner rõhutas oma videopöördumises just rahvusvahelise kosmosealase koostöö tähtsust. „Kosmos tähendabki koostööd. ExoMars ei tähenda ühist kosmost mitte ainult Euroopale, vaid kogu maailmale,“ kinnitas ta, rõhutades ExoMArsi missiooniga seotud koostööd Euroopa, Venemaa ja Ameerika vahel.
Venemaa panustab projekti aparatuuriga ning nelja-astmelise kanderaketiga Proton-M, mis on maailma üks võimsamaid kanderakette (väiksemad kanderaketid, näiteks Sojuz, ei taga Marsile jõudmiseks vajalikku kiirust). Alates 2001. aastast, mil Proton on kasutusel, on seda kanderaketti üles lennutatud enam kui 100 korda ning selle töökindlust on järjest tõstetud.
Raketi olemusest annab aimu ka see, et kahe esimese lennuminuti jooksul, mil raketi alumine aste eraldub, põletatakse ära umbes 400 tonni kütust, saavutatakse kiirus 6000 km tunnis ning jõutakse 40 km kõrgusele.
ExoMarsi 2 etappi
ExoMars alustab oma otsest teekonda Marsi suunas täna õhtul, seni kogub kosmoselaev hoogu, lennates 4 korda ümber Maa.
Arvestuste järgi peaks Trace Gas Orbiter jõudma Marsi orbiidile tänavu oktoobris. 19. oktoober peaks olema see päev, mil maandumismoodul Schiaparelli maandub Marsi pinnal, olles kolm päeva varem Trace Gas Orbiterist eraldunud.
Maandumismoodulisse on paigaldatud seadmed, mis väga täpselt Marsile lähenemise ja maandumise fikseerivad, et valmistada ette Marsile saadetava kulguri missiooni.
Siin peitub teine põhjus, miks ExoMarsi missioon tähelepanuväärne on – esimesele etapile ehk Trace Gas Orbiteri ja Schiaparelli Marsi-lennule järgneb kulguri saatmine Marsile 2018. aastal.
Praegu Marsil liikuv NASA kulgur Curiosity on küll Punasel planeedil edukalt tegutsemas, kuid seade suudab võtta pinnaseproove vaid mõne sentimeetri sügavuselt. Mitmete kaamerate, mõõteseadmete ja spetsiaalse puurimisseadmega varustatud ExoMarsi kulgur aga suudab pinnaseproove võtta kuni 2 meetri sügavuselt.
Nii et pöidlad pihku ja soovime ExoMarsile õnnelikku reisi!