Sentinel-5P ettevalmistused on lõpusirgel
Sentinel-5P missiooniga seotud meeskonnad treenivad pingeliselt, et täita stardihetkel täpselt oma ülesandeid ning olla valmis igaks võimalikuks hädaolukorraks.
Sentinel-5P– puhul viitab täht P terminimle „prekursor” – eesastuja, ettekuulutaja. Tegemist on esimese Copernicuse missiooniga, mis on pühendunud Maa atmosfääri jälgimisele.
Satelliidile on paigutatud ülimoodne Tropomi (TROPOspheric Monitoring Instrument) -seade, mis kaardistab Maa atmosfääris ülimadala kontsentratsiooniga gaase, näiteks lämmastikdioksiidi, osooni, formaldehüüdi, vääveldioksiidi, metaani, süsinikmonooksiidi ja aerosooli – kõiki, mis mõjutavad õhku, mida mehingame, ja seeläbi mõjutavad need ka meie tervist ning meie kliimat.
„Meeskondade meeskond“ ESA missiooni juhtimiskeskuses Darmstadtis Saksamaal on kulutanudmitu kuud, et juhtida järgmist Euroopa Maa vaatlusmissiooni. Viimased stardieelsed nädalad on olnud kõige pingemad.
Sentineli laevastiku suurendamine orbiidil toob kahtlemata esile ESA meeskondade teadmisi ja nende suutlikkust lennata "konstellatsioonimissioonidel”, sest Sentinel-5P lendab tihedalt sünkroonis USA Suomi-NPP missiooniga.
Sentinel-5P seitsmeaastase missiooni keerukas ülesanne algab juba 93 minutit pärast starti, 13. oktoobril 9.27 GMT (11.27CEST) Venemaalt Plesetski kosmodroomilt. ,
Just siis teeb satelliit, mis on eraldunud kanderaketist umbes 14 ja pool minutit varem, oma esimese kõne koju, saates signaali Rootsis asuva maajaama kaudu ESA lennujuhtimiskeskusse Darmstadtis Saksamaal.
„Seda nimetatakse signaali omandamiseks ning see on hetk, mil meie missiooni mitmeid aastaid kestnud juhtimissüsteemide hoolikas arendamine ja ettevalmistamine, samuti lennujuhtimise meeskondade väljaõpe peab end tõestama," ütleb lennutegevuse direktor Pier Paolo Emanuelli.
See hetk on satelliidi jaoks üks riskantsemaid. Rakett peab andma õige tõukejõu, et satelliit jõuaks planeeritud orbiidile. Kuni päikesepaneelid hakkavad voolu genereerima, peab satelliit tegutsema akude toel, mille tööaeg on limiteeritud.
"Kui me püüame signaali kinni ja loome satelliidiga juhtimiseks vajaliku side, siis me alustame tervet rida kriitilisi tegevusi ning protseduure, et kontrollida satelliidi tervist. Samas veendume, et meil on olemas vajalik päikeseenergia ja täielikult toimiv side. Samuti aktiveerime süsteemid, nagu tähtede jälgimise kaamerad navigeerimiseks, ning samas kindlustame, et 5P on pärast uskumatult jõulist sööstu kosmosesse täiesti töökorras."
Neid toiminguid tehakse esimesel kolmel päeval ööpäevaringselt, misjärel, kui see kõik läheb hästi, lülitub lennujuhtimise meeskond taas päevasele tööle. Seejärel minnakse edasi järgmisele etapile - Tropomi andurite kasutuselevõtmisele.
Treening igaks elujuhtumiks
Kui midagi peaks valesti minema, on ESA hästi ette valmistatud. Juuli keskpaigast alates on missiooni juhtimismeeskonnad - sealhulgas lennuinsenerid, lennudünaamika spetsialistid, maapealsete jaamade meeskonnad, teadus- ja projektirühmad ning Euroopa vastava tööstuse esindajad - läbi viinud 20 simulatsiooni kavandatud 26st.
Iga simulatsioon kestab terve päeva ning kasutab keerukat tarkvara satelliitside ja maapealsete süsteemide kopeerimiseks. Treenerid saavad sisestada rikete ja vigade simulatsioone, testides isegi kõige rohkem kogenud inseneride oskusi ja teadmisi ning kõigi inimeste meeskonnatöö ja probleemide lahendamise võimeid.
"Inimtegur on see, millest sõltub missiooni edu. Ei ole olemas teistest tegevustest isoleeritud vastustust; suurepärane on näha meie meeskondi i üheskoos töötamas,“ ütleb kosmoselaevade opereerimise juht Daniel Mesples.