N° 16–2023: ESA Juice stardib Jupiteri jäiste kuude uurimise missioonile

Stardi ja raketist eraldumise järel kinnitas Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskus (ESOC) Darmstadtis, Saksamaal signaali vastuvõtmist maapealses New Norcia jaamas Austraalias kell 15:04 CEST. Kosmoselaeva 27 m pikkused päikesepaneelid avanesid äratuntavalt ristikujuliselt kell 15:33 CEST, tagamaks et Juice jõuab välisesse Päikesesüsteemi. 

„ESA on koos rahvusvaheliste partneritega teel Jupiterile,“ kinnitas ESA peadirektor Josef Aschbacher. „Juice’i imetlusväärne start kätkeb endas aastakümneid tagasi missiooni idee algatanute nägemust ja ambitsiooni, selle hämmastava masina kõigi valmistajate oskusi ja kirge, meie lennumeeskonna innukust ning ülemaailmse teaduskogukonna uudishimu. Koos jätkame teaduse ja avastuste võimaluste laiendamist inimkonna tähtsaimatele küsimustele vastuste leidmiseks.“ 

„Juice’i missioni elluviimine on võimalik tänu ESA juhtkonnale ning sadade Euroopa ettevõtete ja teadusasutuste jõupingutustele ning pühendumusele,“ selgitab Giuseppe Sarri, ESA Juice’i projektijuht. „Oleme jõudnud selle kauaoodatud stardini koos meie NASA, Jaapani Kosmoseuurimise Agentuuri ja Iisraeli Kosmoseagentuuri partneritega, kes on samuti panustanud riistvara või teadusinstrumente.“ 

Galileost Juice’ini

Tähistaevas eredalt särav Jupiter on innustanud inimesi juba ammu, alates aegadest, kui meie esivanemad kosmose vastu huvi tundma hakkasid. Astronoom Galileo Galilei tõi Jupiteri tähelepanu keskmesse aastal 1610, mil jälgis esimest korda planeeti teleskoobiga ja avastas seda saatvad kuud. 

Tänu eelmiste Jupiteri-missioonide pärandile teame, et planeedi suurematest kuudest kolmel – Europal, Ganymedesel ja Callistol – on pinnase all peidus vett, mille maht on Maa ookeanide omast oluliselt suurem. Need planeedisuurused kuud annavad peibutavaid vihjeid selle kohta, et elu võib eksisteerida lisaks meie „kahvatule sinisele täpile“ ka mujal, ning Juice on võimeline meid tõele lähemale viima.

 „Täna saatsime Jupiteri kuude suunas teele murranguliste teadusinstrumentide komplekti. See annab meile suurepärase lähivaate, mis eelmistele põlvkondadele oleks olnud kujuteldamatu,“ ütles Carole Mundell, ESA teadusdirektor. 

 „Juice’i kogutud andmete varasalve abil saab teaduskogukond üle kogu maailma süüvida Jupiteri süsteemi saladustesse, uurida teiste maailmade loodust ja elamiskõlblikkust ning leida vastuseid küsimustele, mida teadlaste tulevased põlvkonnad alles hakkavad küsima.“ 

Kaugem uuringute horisont

Juice on uusim ECA kosmoseteaduse missioon, mis startis raketil Ariane 5 ja mille ajalugu ulatub aastasse 1999. 

„See on vägev tõestus Euroopa suurte unistuste ja ka nende täideviimise kohta,“ ütles Daniel Neuenschwander, ESA kosmosetranspordi direktor. „Võime kõik olla uhked, et Ariane 5 võimaldab missioone, nagu Juice, ja viib meie stardisüsteemide uue põlvkonna kõrgemale tasemele.“ 

Järgmise kahe ja poole nädala jooksul rakendab Juice mitmesuguseid antenne ja instrumendipoome, mille abil hakkab uurima Jupiteri keskkonda ja jäiste kuude aluspinda. 

Kaheksa-aastane retk nelja gravitatsioonist toetatud möödalennuga Maast ja Veenusest heidab kosmosesõiduki välise Päikesesüsteemi suunas. 

„Maast sadade miljonite kilomeetrite kaugusel ja vaid killukese päikesekiirguse jõul juhime Juice’i 35 möödalennul Jupiteri ookeanikuudest, et koguda andmeid, mis aitavad teadlastel jõuda neile ligitõmbavatele sihtidele lähemale kui kunagi varem,“ lisab Ignacio Tanco, ESA Juice’i kosmosesõiduki tegevusjuht. 

Sellise keerulise trajektoori ja tohutu vahemaa läbimiseks – ning mis kõige tähtsam: Jupiteri väärtuslike andmete toimetamiseks Maale – läheb vaja täpseid navigeerimismeetodeid, mis tuginevad Hispaanias, Argentiinas ja Austraalias asuvatele ESA süvakosmoseantennidele ning mida ESOC kaugelt juhib. 

„Saadavatel uurimistulemustel on kahtlemata kaugeleulatuv mõju meie teadmistele Päikesesüsteemi ja selle kohta, kas väljaspool maakera võib olla elamiskõlblikke kohti – mitte ainult meie enda kosmilises ümbruses, vaid ka kaugel eemal, arvukatel välisplaneedisüsteemidel, millest meie universum on tulvil,“ ütleb Olivier Witasse, ESA Juice’i projekti teadur. „Need teadmised omakorda rikastavad meid inimestena, et tunneksime lõpuks paremini iseennast, oma päritolu ja oma kohta universumis.“ 

Sotsiaalmeedia

@ESA_JUICE @esascience #ESAJuice

Jälgige ESA-d järgmistes kanalites:

Twitter: @ESA

Instagram: Europeanspaceagency

Facebook: EuropeanSpaceAgency

YouTube: ESA 

LinkedIn: European Space Agency – ESA

Pinterest: European Space Agency – ESA

Pildid

https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Search?SearchText=juice&result_type=images

ESA fototeek professionaalidele: https://www.esa-photolibrary.com/
ESA piltide kasutustingimused: www.esa.int/spaceinimages/ESA_Multimedia/Copyright_Notice_Images
Kui teil on ESA piltidega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinimages@esa.int.

Videod

https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Search?SearchText=Juice&result_type=videos

ESA videoteek professionaalidele: https://www.esa.int/esatv/Videos_for_Professionals
ESA videote kasutustingimused: https://www.esa.int/spaceinvideos/Terms_and_Conditions

Kui teil on ESA videotega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinvideos@esa.int

Euroopa Kosmoseagentuuri kohta

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on Euroopa väravaks kosmosesse.

ESA on 1975. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille meesmärgiks on kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmoseinvesteeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.

ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik.
 Sloveenia, Slovakkia, Läti ja Leedu on assotsieerunud liikmed.

ESA on loonud ametliku koostöö 5 ELi liikmesriigiga. Kanada osaleb koostöölepingu alusel mõnes ESA programmis.

Koordineerides oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid vahendeid, saab ESA ellu viia programme ja tegevusi, mis ulatuvad väljapoole Euroopa üksikute riikide ulatust. Eelkõige teeb ta koostööd ELiga Galileo ja Copernicuse programmide kaudu ning Eumetsatiga meteoroloogiliste projektide arendamiseks.

Lisateavet ESA kohta leiate aadressilt www.esa.int