Thomas Pesquet ja prantslaslik gurmeeõhtusöök kosmoses
Eile õhtul startis Baikonuri kosmodroomilt kanderakett kosmoselaevaga Sojuz, mille pardal on ESA astronaut Thomas Pesquet, NASA astronaut Peggy Whitson ja Roskosmose kosmonaut Oleg Novitski. Laupäeva õhtul peaks kosmoselaev põkkuma Rahvusvahelise kosmosejaamaga.
Põhjus, miks reis Rahvusvahelisse kosmosejaama koguni kaks päeva kestab, peitub kosmoselaevas. Iseenesest on Sojuz väga töökindel kosmoselaev, mis on kasutusel olnud peaaegu pool sajandit. Sel korral on lihtsalt tegemist kosmoselaeva moderniseeritud variandiga Sojuz MS-03, kus tervet rida süsteeme kasutatakse kosmoses esmakordselt. Seetõttu valitigi rahulik, kahepäevane režiim, mille jooksul saab meeskond lennu kõigis etappides süsteemide tööd kontrollida. Kaasa arvatud põkkumise etapis Rahvusvahelise kosmosejaamaga, mis tiirleb ümber Maa 400 km kõrgusel kiirusega 28 800 km tunnis.
Proxima missioon
Thomas, Peggy ja Oleg elavad ja töötavad Rahvusvahelises Kosmosejaamas järgmised kuus kuud. Euroopa Kosmoseagentuuri ja Thomas Pesquet’ jaoks tähendab kosmosejaama jõudmine Proxima missiooni algust.
Proxima on Euroopa Kosmoseagentuuri 9. pikaajaline missioon. See sai nime Päikesele lähima tähe Proxima Centauri järgi. Sellega jätkatakse traditsiooni, kus missioonid, milles osalevad Prantsuse astronaudid, nimetatakse tähtede ja tähtkujude järgi. Proxima nimi valiti välja 1300 kandidaadi seast ning selle pakkus välja üks Toulouse’i 13-aastane koolipoiss. Ta põhjendas, et kui inimkond suudab kord võtta ette kosmosereisi, mis väljub Päikesesüsteemist, siis suure tõenäosusega on just Proxima Centauri selle reisi sihtkohaks.
Haridus ja noorte inspireerimine moodustab teaduseksperimentide kõrval olulise osa Thomase missioonist. Missiooni jooksul tegeldakse väga erinevate teemadega nagu programmeerimine ja kristallide kasvatamine, noortele räägitakse eri teemadest kuni fitnessi ja toitumiseni välja.
Proxima missiooni kestel teeb Thomas ligikaudu 50 teaduslikku eksperimenti ESA ja CNES-i (Prantsuse kosmoseagentuuri) jaoks, samuti osaleb ta mitmetes uurimistegevustes koos jaama teiste meeskonnaliikmetega. Kohe esimesel nädalal alustab ta Aquamembrane’i eksperimendiga, mis peaks võimaldama senisest paremini määrata vee saastatust, samuti alustab ta Matiss’i eksperimendiga, mille eesmärgiks on leida viise, kuidas hoida tulevikus kosmoselaevu ja -jaamu puhtana. Samuti paigaldab ta esimese nädala jooksul sensorid, et mõõta radiatsioonitaset kosmosejaamas ja enda organismis.
Ja kuna aastavahetuse võtab Thomas vastu kosmoses, siis valmistab ta vana-aasta õhtul kosmosejaama meeskonnale piduliku õhtusöögi prantsuse köögi parimate retseptide järgi. Thomas Pesquet’l peaks olema kosmoses kaasas ka meteoriiditükk, mis on tema hinnangul jõudnud Maale Marsilt - nii ta vähemalt stardieelsel pressikonverentsil ütles. Ta viib meteoriiditüki Maale tagasi ning tulevikus plaanib ta selle lähetada kulguriga Marsile.
Thomas Pesquet
Thomas Pesquet on kümnes Prantsuse astronaut ning esimene pärast seda, mil prantslasest ESA astronaut Léopold Eyrharts aitas 2008. aastal paigaldada kosmosejaama Euroopa Columbuse moodulit. Thomas Pesquet (sündinud 27. veebruaril 1978) on hariduselt aeronautika (aerospace) insener, ta on töötanud ka Air France’i piloodina lennukil Airbus 320.
Tal on must vöö džuudos, talle meeldivad paljud spordialad, muuhulgas ka rattasõit mäestikes ja surf. Euroopa Kosmoseagentuuri astronaudiks valiti Thomas Pesquet 2009. aastal, esmase treeningu läbis ta 2010. aastal. Seejärel töötas Thomas ESA mehitatud kosmoselendude tiimis, hoides astronautidega lennu ajal sidet. Ühtlasi tegeleb ta Euroopa astronautide keskuse tulevikuprojektidega, mis hõlmab muuhulgas koostööd ka selliste uute partneritega nagu Hiina.
Tagasi Maale naaseb Thomas Pesquet 2017. aasta mais.
Thomas Pesquet’kohta saab infot jälgida siit.
Allikas: ESA, Roskosmos