ESA title
Back to Index Czech Danish Dutch English Finnish French German Greek Hungarian Italian Norwegian Polish Portuguese Romanian Spanish Swedish
Science & Exploration

N° 32–2023: ESA Euclid asub lahendama tumeaine ja tumeenergia kosmilist müsteeriumi

1 July 2023

ESA kosmoseaparaat Euclid tõusis õhku 1. juulil kell 17.12 CEST USA-s, Florida Cape Canaverali kosmosejaamas SpaceX Falcon 9 raketilt. Edukas õhkutõus tähistab ambitsioonika missiooni algust meie universumi kahe salapärase koostisosa, tumeaine ja tumeenergia olemuse paljastamiseks, et leida vastus põhiküsimusele: millest on universum tehtud?

Stardi ja raketist eraldumise järel kinnitas Euroopa Kosmoseoperatsioonide Keskus (ESOC) Saksamaal, Darmstadtis Euclidi signaali vastuvõtmist Austraalia maapealses New Norcia jaamas kell 17.57 CEST.  

„Euclidi edukas õhkutõus märgib uue teadusliku püüdluse algust, et leida vastus ühele kaasaaegse teaduse kõige painavamale küsimusele,“ ütleb ESA peadirektor Josef Aschbacher. „Euclid on võimalikuks saanud tänu ESA juhtimisele, sadade Euroopa tööstus- ja teadusasutuste pingutustele ja teadmistele ning koostööle rahvusvaheliste partneritega. Meie kosmose põhiküsimustele vastuste otsimine on osa inimeseks olemisest. Sageli juhib see teaduse arengut ning võimsate, ulatuslike ja uute tehnoloogiate loomist. ESA pühendub Euroopa ambitsioonide laiendamisele ning kosmoseedule ka tulevates põlvkondades.“  

„Euclidi missiooni edu taga on keeruka kosmoseteleskoobi loonud ja ehitanud inimeste kirg ja teadmised, meie lennuoperaatorite meeskonna asjatundlikkus ning teadusringkonna teadmisjanu,“ ütleb Giuseppe Racca, ESA Euclidi projektijuht. „Projekti ajal on ette tulnud omajagu väljakutseid, kuid oleme kõvasti vaeva näinud ja jõudnud koos meie Euclidi konsortsiumi ja NASA partneritega selle õhkutõusu eesmärgini.“ 

Euclidi konsortsium panustas kahe kõrgtasemel teadusseadmega – nähtava lainepikkuse kaamera (VIS – visible-wavelength camera) ning lähi-infrapuna spektromeeter ja fotomeeter (NISP – Near-Infrared Spectrometer and Photometer). NASA hankis NISP-ile detektorid. 

Pimeda universumi avastamine

Euclid vaatleb miljardeid galaktikaid kuni 10 miljardi valgusaasta kaugusele, et luua seni suurim ja täpseim universumi 3D-kaart, mille kolmas mõõde tähistab aega. See detailne kaart galaktikate kujust, positsioonist ja liikumisest paljastab, kuidas aine tohutute vahemaade vahel jaotub ja kuidas universumi paisumine on kosmose ajaloo jooksul arenenud, võimaldades astronoomidel sellest järeldada tumeenergia ja tumeaine omadusi. See aitab teoreetikutel gravitatsiooni rolli paremini mõista ja selgitada välja nende mõistatuslike üksuste olemus. 

„Täna tähistame selle murrangulise missiooni edukat algust, mis viib Euroopa kosmoseuuringute eesotsa,“ ütleb Carole Mundell, ESA teadusdirektor. „Kui tahame mõista universumit, kus me elame, peame paljastama tumeaine ja tumeenergia olemuse ning välja selgitama, mis rolli need meie kosmose vormimisel mängisid. Nende põhiküsimustega tegelemiseks annab Euclid galaktikavälisest taevast kõige detailsema kaardi. See hindamatu andmehulk võimaldab teadusringkonnal uurida ka astronoomia paljusid teisi aspekte, seda veel paljude aastate vältel.“  

Selle ambitsioonika teaduseesmärgi saavutamiseks on Euclid varustatud 1,2-meetrise teleskoobiga, mis saadab andmeid kahele uuenduslikule teadusseadmele: VIS, mis teeb galaktikatest väga teravaid pilte suurest taevaosast, ning NISP, mis suudab analüüsida galaktikate infrapunavalgust lainepikkuse järgi, määrates täpselt nende kauguse.  

Kosmoseaparaati ja sidevahendeid juhitakse ESOC-st. Euclidi kogutavate suurte andmehulkadega toimetulekuks on uuendatud ESA Estracki võrgustiku süvakosmose antenne. Neid andmeid hakkab analüüsima Euclidi konsortsium – üle 2000 teadlasest koosnev rühmitus, mis hõlmab rohkem kui 300 asutust kogu Euroopast, USA-st, Kanadast ja Jaapanist.   

Missiooni edenedes avaldatakse igal aastal Euclidi varakambri andmed, mis on ülemaailmsele teadusringkonnale kättesaadavad Hispaanias asuva ESA Euroopa Kosmoseastronoomia Keskuse (European Space Astronomy Centre) teadusarhiivist.    

„See on teadusele ülev hetk, mida oleme juba kaua oodanud – Euclidi õhkutõus, et kokku panna tumeaine ja tumeenergia pusle,“ ütleb René Laureijs, ESA Euclidi projekti teadlane. „Universumi põhikomponentide suur müsteerium vahib meile otsa, pakkudes heidutavat väljakutset. Tänu Euclidi tipptasemel teleskoobile ja võimsatele teadusseadmetele oleme selle müsteeriumi lahendamisele lähemal.“  

Teekond Lagrange'i teise punktini 

Järgmise nelja nädala jooksul liigub Euclid Päikese-Maa Lagrange'i teise punktini, mis on Maast Päikesele vastupidises suunas 1,4 miljoni kilomeetri kaugusel (umbes neljakordne Maa ja Kuu vahemaa) asuv Päikese-Maa süsteemi tasakaalupunkt. Seal manööverdatakse Euclid selle punkti ümber orbiidile ja missioonijuhid alustavad tegevust, et kinnitada kosmoseaparaadi kõikide funktsioonide toimimine, kontrollida teleskoopi ja viimaks lülitada sisse teadusseadmed. 

Seejärel alustavad teadlased ja insenerid intensiivse kahekuulise testimisfaasiga ning kalibreerivad Euclidi teadusseadmeid, valmistudes rutiinseteks vaatlusteks. Kuue aasta jooksul uurib Euclid ühte kolmandikku taevast enneolematu täpsuse ja tundlikkusega. 

Euclidist

Euclid on Euroopa missioon, mille ehituse ja juhtimisega tegeleb ESA koos NASA abiga. Teadusseadmete ja teadusandmete analüüsi eest vastutab Euclidi konsortsium. ESA valis satelliidi ja selle teenindusmooduli ehitamise peatöövõtjaks Thales Alenia Space'i ning tugimooduli, sealhulgas teleskoobi arendas välja Airbus Defense and Space. Lähi-infrapuna spektromeetri ja fotomeetri (NISP) detektorid on saadud NASA-lt. Euclid on ESA kosmosevisiooni programmi keskmise klassi missioon. 

Pildid

https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Search?SearchText=euclid  

ESA fototeek professionaalidele: photolibrary.esa.int/home-page/
ESA piltide kasutustingimused: www.esa.int/spaceinimages/ESA_Multimedia/Copyright_Notice_Images
Kui teil on ESA piltidega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinimages@esa.int.

Videod

https://www.esa.int/ESA_Multimedia/Search?SearchText=Juice&result_type=videos

ESA videoteek professionaalidele: https://www.esa.int/esatv/Videos_for_Professionals
ESA videote kasutustingimused: https://www.esa.int/spaceinvideos/Terms_and_Conditions

Kui teil on ESA videotega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinvideos@esa.int

Sotsiaalmeedia

Hashtag:  #ESAEuclid  

Twitter:   @esa       @esascience  @esa_euclid 
Instagram: Europeanspaceagency 
Facebook: EuropeanSpaceAgency 
YouTube: ESA 
LinkedIn: European Space Agency - ESA 
Pinterest: European Space Agency - ESA 

Euroopa Kosmoseagentuuri kohta

Euroopa Kosmoseagentuur (ESA) on Euroopa väravaks kosmosesse.

ESA on 1975. aastal loodud valitsustevaheline organisatsioon, mille meesmärgiks on kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmoseinvesteeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.

ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Tšehhi, Taani, Eesti, Soome, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Ungari, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Holland, Norra, Poola, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi, Šveits ja Ühendkuningriik.
 Sloveenia, Slovakkia, Läti ja Leedu on assotsieerunud liikmed.

ESA on loonud ametliku koostöö 5 ELi liikmesriigiga. Kanada osaleb koostöölepingu alusel mõnes ESA programmis.

Koordineerides oma liikmete rahalisi ja intellektuaalseid vahendeid, saab ESA ellu viia programme ja tegevusi, mis ulatuvad väljapoole Euroopa üksikute riikide ulatust. Eelkõige teeb ta koostööd ELiga Galileo ja Copernicuse programmide kaudu ning Eumetsatiga meteoroloogiliste projektide arendamiseks.

Lisateavet ESA kohta leiate aadressilt www.esa.int