N° 37–2022: Esimesed pildid Webbi teleskoobilt avavad meile seninägematu maailmaruumi
12 July 2022
Väga oodatud vaatlustulemused annavad lootust tulevaste avastuste aaretele
Kui maailm saab esimest korda näha NASA/ESA/CSA James Webbi kosmoseteleskoobi kõiki võimalusi, on astronoomias alanud uus ajastu. Täna avaldati teleskoobi esimesed täisvärvilised pildid ja spektroskoopilised andmed, mis avavad suurejoonelise kollektsiooni seni tabamatuks jäänud kosmilistest nähtustest.
Webbi esimesed vaatlused jutustavad loo varjatud universumist läbi kõikide kosmilise ajaloo faaside – alates naaber-eksoplaneetidest kuni kõige kaugemate vaadeldavate galaktikateni varajases universumis ja kõigeni nende vahel.
„Täna esitleme inimkonnale James Webbi kosmoseteleskoobilt murrangulist uut vaadet kosmosele – vaadet, mida maailm pole kunagi varem näinud,“ ütles NASA administraator Bill Nelson. „Need pildid koos sügavaimaga kõikidest senistest vaadetest meie universumile näitavad, kuidas Webb hakkab aitama vastuste leidmisel küsimustele, mida me veel isegi ei oska esitada; küsimustele, mis aitavad meil paremini mõista meie universumit ja inimkonna kohta selles.
„Webbi meeskonna võrratu edu näitab seda, mida NASA kõige paremini teeb. Me võtame unistused ja muudame need reaalsuseks inimkonna hüvanguks. Ma ei kannata oodata meil ees seisvaid avastusi – meeskond alles alustab!“
„Need Webbi esimesed pildid ja spektrid on suur tunnustus rahvusvahelisele koostööle, mis tegi selle ambitsioonika missiooni võimalikuks,“ ütles ESA peadirektor Josef Aschbacher. „Tahan tänada kõiki, kes on seotud selle suurepärase teleskoobi tellimisega ja nende esimeste imeliste toodete tarnimisega Webbilt, et see ajalooline päev teoks sai.“
Tänased pildid ja spektrid näitavad kõigi nelja Webbi tipptasemel teadusinstrumendi võimalusi ja kinnitavad, et eesseisvad vaatlused muudavad revolutsiooniliselt meie arusaama kosmose ja meie enda päritolu kohta.
„See on uue ajastu algus universumi vaatlemisel ja põnevate teaduslike avastuste tegemisel Webbiga,“ ütles ESA teadusdirektor Günther Hasinger. „Ma tean, et alustades nüüd regulaarset teadustööd, ei jõua Euroopa astronoomiakogukond ära oodata, et näha Webbi esimeseks aastaks võidetud vaatlusaja tulemusi.“
„Töö selle missiooni kallal on olnud minu karjääri üks suurimaid ja rahuldust pakkuvamaid hetki,“ ütleb Macarena Garcia Marin, MIRI ESA instrumenditeadur. „Soovime kolleegidega innukalt näha, mida Webb suudab ja millised üllatused ootavad meid selle pretsedenditu teravuse ja tundlikkuse kombinatsiooniga.“
Webbi esimesed vaatlused valis välja NASA, ESA, CSA ja Space Telescope Science Institute'i esindajatest koosnev rühm:
SMACS 0723: Et tõeliselt mõista meie algust, tuleb meil uurida neid galaktikaid tagasi nende algusesse. See süvaväli kasutab läätsestavat galaktikakogumit leidmaks kõige kaugemaid galaktikaid kunagi avastatutest. See pilt kõigest paotab Webbi võimeid süvaväljade uurimisel.
WASP-96b: Teiste planeedisüsteemide uurimine aitab astronoomidel välja selgitada, kui tüüpiline või ebatüüpiline on meie päikesesüsteem. Webb on avastanud veemolekule ühel eksoplaneedil ja asub nüüd uurima sadu teisi süsteeme mõistmaks, millest koosnevad teiste planeetide atmosfäärid.
Southern Ring: Sünnist kuni suurejoonelise surmani planeetide udukoguna saab Webb uurida vananevate tähtede eemalduvaid tolmu- ja gaasiümbriseid, millest võib ühel päeval kujuneda uus täht või planeet.
Stephans Quintett: Tähed moodustuvad tohututes kogustes ümber galaktikate keerlevast gaasist ja tolmust ja annavad neile lisa. Tolm evolutsioneerub aja jooksul ning Webb võimaldab uurida lähedalasuvaid ja dünaamiliselt interaktiivseid galaktikaid, et näha tolmu toimimist. Nüüd võivad teadlased saada haruldase ja enneolematult üksikasjaliku ülevaate sellest, kuidas interakteeruvad galaktikad üksteises tähtede tekkimist esile kutsuvad ja kuidas on häiritud gaas nendes galaktikates.
Carina Nebula: Vaadates Webbi abil seda ja teisi sarnaseid tähti moodustavaid piirkondi, saavad teadlased näha äsja moodustunud tähti ning uurida neid moodustanud gaasi ja tolmu.
Webbi esimeste piltide ja spektrite avaldamine annab alguse Webbi teadustööde programmile, kus astronoomidel üle maailma on võimalus Webbi nelja instrumendi abil vaadelda kõike alates meie päikesesüsteemi objektidest kuni varajase universumini.
James Webbi kosmoseteleskoop startis 25. detsembril 2021 raketiga Ariane 5 Euroopa kosmodroomilt Prantsuse Guajaanas, Lõuna-Ameerikas. Pärast kõige keerukamat ja raskemat kasutuselevõtu protseduuri kosmoses läbis Webb mitu kuud vastuvõttu, kus tema peeglid hoolikalt joondati ning instrumendid vastavalt kosmosekeskkonnale kalibreeriti ja teadustööks ette valmistati.
James Webbi kosmoseteleskoop on maailma juhtiv kosmoseteaduse observatoorium. Webb lahendab meie päikesesüsteemi saladusi, vaatab kaugemale kaugetest maailmadest teiste tähtede ümber ning uurib meie universumi salapäraseid struktuure ja päritolu ning meie kohta selles. Webb on rahvusvaheline programm, mida juhib NASA koos oma partnerite, ESA (Euroopa Kosmoseagentuur) ja Kanada Kosmoseagentuuriga.
ESA peamised panused missiooni on: NIRSpec instrument, MIRI instrumentide optilise stendi koost, starditeenused ja personal missiooni töö toetamiseks. Vastutasuks nende panuste eest saavad Euroopa teadlased vähemalt 15% kogu vaatlusajast, nagu NASA/ESA Hubble'i kosmoseteleskoobi puhul.
Lisateavet vt
https://www.esa.int/Webb
Brošüür: https://www.esa.int/About_Us/ESA_Publications/ESA_BR-348_Webb_Seeing_farther
Stardikomplekt: https://www.esa.int/Science_Exploration/Space_Science/Webb/James_Webb_Space_Telescope_launch_kit
Lisateave ESA kohta:www.esa.int
Lisateave NASA veebisaidil:https://jwst.nasa.gov/
Pildid
Webbi esimesed pildid
Webbi pildid
Webbi stardikampaania Flickris
Ariane 5 pildid
Pildid trükkimiseks või projektsiooniks: https://www.esa.int/About_Us/Exhibitions/Webb ESA fototeek professionaalidele: https://www.esa-photolibrary.com/
ESA piltide kasutustingimused: www.esa.int/spaceinimages/ESA_Multimedia/Copyright_Notice_Images
Kui teil on ESA piltidega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinimages@esa.int.
Videod
Webbi videod
Webbi animatsioonid, materjal professionaalidele
Webbi stardikampaania B-rullid
ESA videoteek professionaalidele: https://www.esa.int/esatv/Videos_for_Professionals
ESA videote kasutustingimused: https://www.esa.int/spaceinvideos/Terms_and_Conditions
Kui teil on ESA videotega seoses küsimusi või soovite täpsemat teavet, võtke ühendust aadressil spaceinvideos@esa.int
Sotsiaalmeedia
Jälgige ESA-d:
Twitter: @esa_webb, @esascience @esa,
Instagram: @Europeanspaceagency, @esawebb
Facebook: @EuropeanSpaceAgency, @esawebb
YouTube: ESA
LinkedIn: European Space Agency - ESA
Pinterest: Euroopa Kosmoseagentuur – ESA
Euroopa Kosmoseagentuurist
Euroopa kosmoseagentuur (ESA) on Euroopa värav kosmosesse.
ESA on valitsustevaheline organisatsioon, mis loodi 1975. aastal ja mille ülesanne on kujundada Euroopa kosmosevõimekuse arengut ja tagada, et kosmosesse tehtavad investeeringud tooksid kasu Euroopa ja kogu maailma kodanikele.
ESA-l on 22 liikmesriiki: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Luksemburg, Madalmaad, Norra, Poola, Portugal, Prantsusmaa, Rootsi, Rumeenia, Saksamaa, Soome, Šveits, Taani, Tšehhi Vabariik, Ungari ja Ühendkuningriik. Sloveenia, Läti ja Leedu on assotsieerunud liikmed.
ESA on loonud ametliku koostöö kuue ELi liikmesriigiga. Kanada osaleb mõnes ESA programmis koostöölepingu alusel.
Liikmete rahalisi ja intellektuaalseid ressursse koordineerides võib ESA ellu viia programme ja tegevusi, mis ei kuulu ühegi Euroopa riigi reguleerimisalasse. Ta teeb eelkõige koostööd ELiga programmide Galileo ja Copernicus rakendamisel ning Eumetsatiga meteoroloogiliste missioonide arendamiseks.
Lisateavet ESA kohta leiate aadressilt www.esa.int
For further information:
ESA pressituba ja meediasuhete osakond – Ninja Menning
Email: media@esa.int
Tel: +31 71 565 6409